Kui õhku pole, lahendab akna avamine probleemi.
Tunnetusliku õhupuuduse põhjus ei peitu ainult CO2 kõrges tasemes. Oma rolli mängib ka tavapärasest kõrgem temperatuur, lenduvate orgaaniliste ühendite hulk õhus ja kõrgem niiskustase. On ka tolm ja muud lenduvad osad, mida ninaga ei tunne.
Peale välguvihma on tunne, et õhk on kuidagi eriliselt värske. Seda võib seostada nii kõrgenenud osooni, vihmajärgse maapinnast eralduva geosmiini lõhnaga ja ka sellega, et vihm pesi õhust tolmu ja saasteosakesed välja.
Akna avamine suvel võib olla tuulutamiseks igati hea mõte, kui õhk väljas on puhtam ja ringilendavad putukad toas ei häiri. See ei kehti kindlasti tiheda liiklusega linnaosades. Siis võib filtreerimata välisõhk olla koguni oluliselt kahjulikum. Talvel lisanduvad veel tuuletõmbuse tunne ja ka see, et toasoe läheb õue.
Akna avamine võib teatud juhtudel olla väga mõistlik, isegi väga korraliku ventilatsiooni korral. Ruumi- ja vajaduspõhine ventilatsioon lülitab avatud akendega toas ventilatsiooni välja säästes elektrit ja filtreid.
Talvisel perioodil, või kui õue õhk on saastunud, siis on mõistlikum lahendada siseruumi õhuprobleemid ruumi- ja vajaduspõhise ventilatsioonilahendusega. Ventilatsiooni õhuvõtuavad paigutatakse ehitisel külgedesse või katusele, kus saasteallikaid on vähem ning tolm, putukad ja allergeenid filtreeritakse välja. Korralikult ehitatud maja ja ventilatsioonisüsteem hoiab putukad õues, sees aga energiasäästlikult hea kvaliteediga õhu. Lisaks on võimalik lisada ventilatsioonisüsteemidele õhu kuivendaja, mis vähendab niiskustaset suvel ja sügisel. Talvel tagab ruumi- ja vajaduspõhine ventilatsioon parema niiskustaseme, sest üleliigse ventilatsiooniga ei viida elutegevuse poolt tekitatud niiskust õue. Talvised toad on liiga kuivad eelkõige sellepärast, et normaalse niiskustasemega välisõhu soojendamisel väheneb suhteline niiskustase üle kümne korra.