Positiivne rõhk vs. negatiivne rõhk
Olen kuulnud vastuolulisi väiteid nii ventilatsiooni spetsialistidelt kui ka hoone omanike poolt.
Mõnikord soovitatakse hoones ülerõhku, et „külm õhk ei pääseks pragude kaudu sisse”, ja teinekord soovitatakse alarõhku, et „niiskus ei liiguks struktuuri.”
Nii et kumb on õige? Hoone füüsika perspektiivist, on vastus Eesti kliimas selge.
❌ Müüt: Hoones peaks olema kerge positiivne rõhk, et vältida külma õhu ja tolmu sisenemist lekete kaudu.
✅ Tõde: Ülerõhk surub sooja, niiske siseõhu pragude ja elektripistikute kaudu seina struktuuri. Kui see õhk puutub kokku külma väliskeskkonnaga, tekib kondensatsioon. Tulemuseks on niiskus isolatsioonimaterjalides, hallitus ja mädanik.
Miks vajame talvel kerget alarõhku?
Negatiivne rõhk tõmbab jahedamat välisõhku (madalama absoluutse niiskusega) struktuuride kaudu hoonesse. Kui see õhk soojeneb, väheneb selle suhteline niiskus, mis aitab struktuure kuivatada.
Lihtne reegel, mida meeles pidada ventilatsiooni seadistamisel:
Kõrgema temperatuuriga pool peaks olema madalama rõhuga.
Ekvaatoril (kus on väljas kuum ja niiske) on mõistlik säilitada väliskeskkonnaga võrreldes ülerõhk. Meie kliimas (kus on väljas külm) on hädavajalik säilitada kerge alarõhk.
Kaitse oma maja tervist ja kontrolli, kas sinu ventilatsioonisüsteem töötab õiges režiimis! 🏠💨🌡️