Sissepuhke temperatuur peab olema võrdne toatemperatuuriga.
Ei saa öelda, et projekteerijad projekteerivad ventilatsiooni valesti — aga kindlasti saaks paljudes hoonetes teha oluliselt paremini.
Täna projekteeritakse valdavalt segamisventilatsiooni, millel on praktikas mitu puudust:
• Sissepuhke plafoonide ümber tekivad lakke või seinale inetud tolmurandid.
• Ventilatsioon on ebaefektiivne — väljatõmbed paigaldatakse sageli kohtadesse, kus inimesed viibivad harva, samas kui sissepuhked asuvad inimeste kohal.
• Sisuliselt segatakse värske õhk juba kasutatud õhuga ning selle väljaventileerimiseks kulub rohkem energiat.
• Inimeste kohal paiknevad jahutid ja sissepuhked võivad tekitada ebameeldiva tuuletõmbuse.
• Ärihoonetes soojendatakse sissepuhkeõhk sageli ruumiõhuga samale temperatuurile — samal ajal jahutatakse ruumiõhku. See on energiamahukas ja vastuoluline lahendus.
Kuidas saavutada väikese vaevaga parem ja energiatõhusam tulemus?
✔ Kasutada vabavoolset sissepuhet madala kiirusega lineaarsete õhujaotajatega.
Need on esteetilisemad ning saab paigaldada akende juurde ja eemale inimeste asukohast. Nii ei teki ka tolmurante.
✔ Paigutada väljatõmbed inimeste ja reostusallikate kohale.
Reostunud õhk eemaldatakse kohe tekkekohas, mitte pärast kogu ruumi läbisegamist..
✔ Hoida sissepuhke temperatuur 3–4 °C madalam kui toatemperatuur.
Tekib loomulik temperatuurigradient: värske õhk vajub alla ning saastunud õhk eemaldatakse ilma liigse segunemiseta.
✔ Lisada vajaduspõhine väljatõmbeventilatsioon.
See parandab sisekliimat märgatavalt ja vähendab energiakulu. Selleks sobivaid klappe toodame Eestis.
Tulemus:
ilusam lahendus • parem sisekliima • väiksem energiakulu • nutikam ventilatsioon